Juba teist aastat järjest pakub Eestis kõneainet matemaatikaeksami valinute väike arv, mis sel aastal ei küündi isegi üle ühiskonnaõpetuse eksamile registreerunute. Siinkohal tahaksin anda lugupeetud haridus- ja teadusministrile mõned soovitused, kuidas kindlustada matemaatikateadmiste järjest kahanev tase ning eksami ebapopulaarsus. *) Tuleb vähendada matemaatika-(ja üldse kõigi aine)tundide arvu, andes selle arvel juurde valikaineid. Muidugi tuleb lisaks teatada, et meil on liberaalne hariduspoliitika ning et koolid ja õpilased teavad ise paremini, mida tuleb õppida. See kindlustab "pehmete" ainete populaarsuse kasvu koolilõpetajate seas. *) Tuleb hoida kõrvale õpetuse diferentseerimise teemast, sest see ei anna valimistel hääli (kuigi võimaldaks ennustataval hulgal õpilastel omandada ennustatava tasemega teadmised). Selle asemel tuleb viidata eelmises punktis sõnastatud liberaalusele ning loota, et mingi ime läbi valib riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik hulk koole ja õpilasi valikainete arvel matemaatika. *) Ettepanekud ainetundide arvu tõstmisest 15 aasta tagusele tasemele tuleb pareerida vastuväitega, et siis hakkavad kõik ained tunde juurde tahtma. Üldse on soovitav igasugustest eriarvamusi põhjustavatest otsustest hoiduda, muidu äkki hakatakse arvama, et poliitik peabki otsuseid langetama. *) Samuti ei tohi juttu teha erinevate ainete õpetajate diferentseeritud palkadest. Nii saavutame selle, et vähegi matemaatika või füüsika õpetamisest huvitatud noored lähevad IT-sektorisse mitu korda suurema tasu ja rahulikuma elu peale. *) Kõrgkoolide jaoks tuleb riikliku tellimuse näol kehtestada nõuded väljundile, aga mitte garanteerida neile sobival tasemel sisendit. Nii üritavad ülikoolid järjest kahaneva tasemega sisseastujatest endiselt vormida nõutud teadmistega spetsialiste, mis põhjustab üldiselt suurt väljalangevust tehnika- ja reaalaldelt. *) Tuleb viia sisse kohustuslik matemaatika riigieksam. Eksami kohustuslikkus tagab selle, et ka need õpilased, kes muidu oma miinimumnormiga enam-vähem toime said, hakkavad matemaatikat vihkama. Lisaks ei lähe see meede riigile täiendavalt praktiliselt mitte midagi maksma (sest riigieksamite infrastruktuuri tuleb nagunii üleval pidada), küll aga annab võimaluse järgmiste valimiste propagandasse suur rasvane linnuke lisada. *) Ka riigieksamite diferentseerimine on tabu, sest see ei mahu kardetavasti valijate maailmanägemisse. Kõigilt koolilõpetajatelt tuleb nõuda mingit Harju keskmist taset, mis pooltele käib üle jõu, teisele poolele ei anna aga piisavalt teadmisi edasiõppimiseks. *) Online-intervjuudes tuleb küsimustele religiooniõpetuse kohta anda konkreetseid ja positiivseid, küsimustele matemaatikaõpetuse kohta aga põiklevaid ja umbmäärasied vastuseid. Jõudu ja edu soovides, Jan Willemson, TÜ MIT ATI dotsent Cybernetica AS vanemteadur