Tänaseks hommikuks jäi meil ainult üks ülesanne, kus kõigil õpilastel olid täislahendused; ainult Kaarlilt läks üks punkt maha ja nii sündiski Eesti kõigi aegade IMO rekord: 6x7-1=41 punkti ühe ülesande eest. Tiimi pealekokku teenisime seekord 64 punkti, mis üsna rasket ülesannetekomplekti arvestades on Eesti tiimi kohta keskmine tulemus. Oluliselt alla oma võimete esines ainult Heiki, kes tuli oma jutu järgi isegi kulda püüdma, aga jääb nüüd 11 punktiga tiimis kolmandale kohale (Nikolai 16 ja Toomase 12 punkti taha) ning pronksistki kindlalt ilma.
Pärast koordinatsiooni läksime Mardiga linna peale kõndima. Ha Long on oma geograafialt kaheosaline linn, mille pooli lahutab Ha Longi Laht. Lahe kitsaimast, umbes paarisajameetrisest kohast on üle ehitatud suur sild, mille siis jalge alla võtsimegi. Kaardi pealt valisime eesmärgiks ühe templi ning kokku võttis jalutuskäik sinna ja tagasi kuskil 4,5 tundi ning selle ajaga läbisime umbes 10-12 kilomeetrit. 30-40-kraadises kuumuses on see raskem ülesanne kui esialgu tundub. Tagasijõudes ajasid jalad igatahes tuld välja ja vedelikukaotus oli nii suur, et ma jõin järjest umbes kolm liitrit vett ja mahla. Mart on aasta Kreekas elanud ning tal on kõva kuuma ilma matkade kogemus - ma imetlesid tema võimet pärast niisugust katsumust endale hunnik vasikaliha ja riisi sisse ajada; minule piisas supist ja salatist.
 |
 |
| Hiina male on Vietnamis populaarseim lauamäng | Pärast pikka otsimist leidsime majade vahelt templi |
Kuigi Ha Longi lahe piirkond peaks olema üsna turistirikas, pakkusime me kohalikele ikkagi palju meelelahutust. Iga paarisaja meetri tagant hõikas keegi meile hei, lehvitas või naeratas niisama. Üks mööduv jalgrattur ei pidanud paljuks mind isegi õlale patsutada. Nende inimeste teguviisis polnud midagi omakasupüüdlikku (näiteks soovi meile midagi müüa), vaid ainult siiras soov suhelda kellegagi, kes on natuke teistmoodi ning toob nende argipäeva veidi vaheldust. Loomulikult ei jätnud meid rahule ka müügimehed - kogu meie matka jooksul sõitis meist mööda umbes sadakond mootorratturit, kes kõik lahkesti küüti pakkusid. Siin sõidetakse küll ühe mootorratta seljas koguni neljakesi, aga manades silma ette sõiduriista, mille peal istuks peale juhi veel mina ja Mart, pidasime siiski paremaks jala edasi kõmpida. Ja muidugi oleks poole tee peal raudruuna kasutamine võrdunud allaandmisega, mida muidugi sündida ei tohtinud.
Tagasiteel kohtasime ka oma tiimi. Kõik õpilased toodi Ha Longi ekskursioonile: 4 tundi bussisõitu Ha Noist siia (neile politseieskorti ei antud), siis tund aega lõunat kuskil hotellis ning seejärel jälle bussi. Sattusime sellest hotellist mööda minema just hetk enne bussi välumist. Kõik paistsid üsna kõbusad, ka Heiki tundub oma medalist ilmajäämisega leppinud olevat.
Pärast tagasijõudmist ning kerget lõunaeinet proovisin natuke magada, aga kuna und ei tulnud, kõndisin natuke hotelli esimesel korrusel ringi. Olümpiaadi korraldajad ei avalikusta kõiki koordinatsioonide tulemusi, soovides vältida mõnede riikide liidrite survet kuskilt veel viimaseid punkte pigistada, et edetabelis mõni kohake kõrgemale tõusta. Rahvavaenlane aga muidugi ei maga ja nii võtsid mõned liidrid ette mitteametliku tabeli koostamise. Selle järgi tundub, et Toomas jääb oma 12 punktiga ka ikka medalist ilma. Loodame siis, et medalipiir tuleb juba 14 ja mitte 13, muidu hakkab veel mul ka närima, et äkki oleks ikka pidanud kuskilt juurde võitlema. Samas olgem ausad - polnud nagu kusagilt võidelda.
Nii. Nüüd siis jälle alla ringi nuuskima, mis rahvas medalipiirideks ennustab.